Külaskäik lapsepõlvemaale

Peamiselt sai loendatud ikka oma kodukandi inimesi, naabreid. Kodukandis olen viimasel ajal ainult koeraga jalutamas käinud, nüüd sai kõik kohad põhjalikult läbi kammitud, tundma õpitud ja meelde tuletatud.

Kõige armsam oli üsna loendusel lõpus minna külla oma naabritädile, kes on mulle natuke nagu vanaema. Käib alati sünnipäevadel meil kohvi joomas ja jõulude ajal toob ikka kommipakke ning enda kootud sokke ja sügise poole oma aia kurke ja õunu.

Pole kaua tema juures külas käinud, aga lapsena sai kogu aeg seal oldud. Nüüd siis läksin rahvaloendajana, täiskasvanuna, kohta, kus oma nooremast lapsepõlvest suure osa olin veetnud. Kõik lõhnad, sisustus, toad ja värvid olid samasugused. Ja naabritädi sama ergas ja särasilmne kui 15 aastat tagasi.

Näitas mulle linikut, mille tärgeldamine tal pooleli oli, ja mis oli mõeldud kingituseks Lõuna-Ameerikasse, kuhu ta lapsed pidid varsti sõitma. Tohutult soe tunne tuli hinge, kokkupuude lapsepõlvemaaga. Midagi nii ilusat on neis vanaks ja õnnelikuks elanud inimestes.

rahvaloendaja Merli-Triin (Tallinn)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s